Fahle kontseptsioon

Fahle kvartal kerkib Tallinna tööstuse hälliks olnud ning täna maa alla suletud Härjapea jõe kaldale. Selle kitsa kiirevoolulise jõe kallastele rajati keskajal rida vesiveskeid, millest kasvasid välja pealinna vanimad tehased ja vabrikud. Juba Rootsi ajal asus siinkandis Eesti vanim paberiveski. Paberitööstus sai piirkonnas taas hoo sisse 19. sajandil. Fahle kvartali ajaloolised paekivihooned on mälestus tööstusrevolutsiooni päevil 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses rajatud tselluloosi- ja paberivabrikust. Toona vedas siinset tööstust direktorina Emil Fahle. Täna hoitakse Fahle kvartalis seda uhket tööstusarhitektuuri pärandit, andes ajaloolistele hoonetele uue kaasaegse sisu.

Jaak Juske

Fahle Pargi omapära on klaaskatusega sisetänavad, mis pikendavad õueelu hooaega, toovad ruumilist kergust ja rohelust raskepärase tööstuspärandi vahele. Olemasolevad hooned on aja jooksul kokkuehitatud, põnevalt põimunud ruumiline tervik. Uushoonestuse rangem vormikeel on dialoogis juugendstiilis mälestiste pehme ja kaarja geomeetriaga. Eri kõrgustega uued klaasist hoonemahud koos mälestistega loovad arhitektuurse, ruumiliselt mitmekesise ansambli, mis täiendab väärikalt Tallinna linnaruumi.

Uus avalik ruum on inimkeskne. Autod suunatakse kvartali välisperimeetris maaalusesse ja maapealsetesse parkimismajadesse. Kvartali sees on majadevaheline ruum jalakäijate päralt. Tänavate ja väljakute disainis on lisaks konteinerhaljastusele planeeritud kõrghaljastust, et luua roheline vaheruum kogu kvartalis. Katusega kaetud aatriumid ja galeriid on lopsakalt rohelised, konteinerites põõsad, puud ja ronitaimed.